Jõululaul: see on meile juba mõnda aega saabunud
Hiljuti ütles NDR Kulturi saatejuht, et ta ei tea tegelikult, miks me jõule tähistame. Kas ta mõtles seda tõsiselt või soovis ta lihtsalt ujuda "moodsate" inimeste lainel, ma ei tea. Kuid see avaldus on mulle selgeks teinud, kuidas jõulutuled praegu on.
Kõigi ilusate jõulutraditsioonide, jõulukaunistuste ja laulude vastu pole mul midagi, vastupidi, ma olen selle fänn. Siiski ei tohiks unustada algset põhjust.
Seal on väga kena jõululaul, millel on olnud pisut kurb lugu: see kujundati kristlikust laulust ümber kolmandas Reichi looduse puhtaks kirjelduseks. See on hästi tehtud, kuid mitte õige tekst.
Meeldetuletuseks (ja võib-olla mõne jaoks soovitamaks) kirjutan algset teksti siia üles:
- Meie jaoks on kätte jõudnud aeg, see on meile suur arm: Meie Päästja Jeesus Kristus, kes meie jaoks, meie jaoks, on saanud meie jaoks inimeseks.
- Lapsevoodis peab laps külmal ööl heina ja põhku lamama. Härja ja eesli vahel valetate, valetate, valetate, vaene Jeesus.
- Ja kolm kuningat tulevad seda otsima, täht viib nad Petlemma. Pange kroon ja skelett maha, viige ta, tooge, viige ohver.
Kuidas teile see tekst meeldib? Ma arvan, et ta on palju jõulusem kui natside ajast pärit tekst.
See on lihtsalt soovitus, ei mingeid juhiseid ega isegi patroneerimist!
